Võimust ja selle mõjust

Ilmselt on paljud meist mingil hetkel mõelnud, et miks muutub ühe või teise inimese käitumine juhipositsioonile jõudes või miks on juhil ja alluval sageli nii keeruline ühist keelt ei leida.

Teadlased on selgitanud, et põhjuseid ei maksa otsida pelgalt konkreetsest inimesest, sest võimul on omadus mõjutada närvisüsteemi toimimist.

Teemat käsitlesid viimasel Neuro Leadership Summit-l kolm teadlast: Heidi Grant , Batia Wiesenfield, Adam D Galinsky.

Uuringutest nähtub, et võim soodustab abstraktset mõtlemist ja aitab kaasa eesmärkidele keskendumisele. Laiaulatuslikum mõtlemine toob kaasa fokusseerimise küsimusele miks midagi tehakse, jättes tahaplaanile küsimuse kuidas. Miks küsimuse prioriteetsus on seotud pikaajaliste väärtuste ja visiooniga. Kuidas küsimus, aga konkreetsete tegevuste, detailide ja reaalsete situatsioonidega. Kuidas küsimusele keskendumine on omane peamiselt struktuuris madalamal paiknevatele isikutele.

Lisaks annab võim enesekindlust, suurendab optimismi ja valmisolekut riskide võtmiseks. See toob kaasa väiksema tähelepanu võimalikele ohtudele ja vähendab kaotuste tajumist negatiivsena. Sellest tulenevalt kalduvad võimu omajad keskenduma eelkõige võimalustele ja tulemustele ning alahindama võimalikke riske ja kaasnevaid negatiivseid mõjusid.

Kuna võimul on ka teisi vaigistav efekt, siis võivad madalama võimuga inimeste seisukohad ja arvamused, mis sageli keskenduvad konkreetsetele sammudele eesmärgi poole liikumisel, jääda tahaplaanile. Eesmärkide elluviimiseks vajalike sammude analüüsi pinnapealsus võib kaasa tuua riskide realiseerumise.

Süsteemne käsitlus tunneb teisi vaigistavat efekti ka ülefunktsioneerimisena. See on olukord, mil süsteem püüdes säilitada tasakaalu, kompenseerib ülefunktsioneerimist alafunktsioneerimisega süsteemi mõnes muus elemendis. Tulemuseks meeskonna liige, kelle potentsiaal jääb kasutamata.

Lisaks eelnevale avaldab võim mõju empaatiavõimele. Võimu omajad on võrreldes võimu mitteomajatega väiksem empaatiavõime, neil on keerulisem mõista teiste emotsioone ja kohandada oma käitumist teistele vastavalt. Nad kalduvad sagedamini käituma pelgalt enda huvidest lähtuvalt, nähes teistes pigem vahendeid eesmärkide saavutamiseks ja jättes teiste huvid tahaplaanile. Oma seisukohtades väiksema võimuga isikute suhtes toetuvad nad stereotüüpidele, mis aitavad ratsionaliseerida nende endi hoiakuid.

Positiivse küljest toovad uuringud välja, et võimu omajate närvisüsteem ilmutab pingelistes olukordades väiksemat stressireaktsiooni ning neil on suurem valmisolek tegeleda keeruliste olukordadega.

Kuidas vähendada võimuga kaasnevaid negatiivseid mõjusid?

Esmane oluline võtmekoht on teadlikkus, et võimul on omadus muuta käitumist. Selleks, et olla kursis reaalsusega, on vajalik tagasiside ning oskus oma tegevust reflekteerida. Kuna võimu omajate fookuses on eesmärgid, siis on hea nende hulka lisada ka inimestega seonduvad sihid.

Eelmine
Visioonist lähtuv coaching