Võimust ja selle mõjust

Ilmselt on paljud meist mingil hetkel mõelnud, miks muutub ühe või teise inimese käitumine juhtpositsioonile jõudes või miks on juhil ja alluval sageli nii keeruline ühist keelt leida.

Teadlased on välja selgitanud, et põhjuseid ei maksa otsida pelgalt konkreetsest inimesest, sest võimul on omadus mõjutada närvisüsteemi toimimist.

Teemat käsitles viimasel NeuroLeadership Summitil – konverentsil, mis toob kokku valdkonna teadlased ja tippjuhid – kolm teadlast: Heidi Grant, Batia Wiesenfeld, Adam D. Galinsky.

Uuringutest nähtub, et võim soodustab abstraktset mõtlemist ja aitab eesmärkidele keskenduda. Laiaulatuslikum mõtlemine keskendub küsimusele, miks midagi tehakse, jättes tagaplaanile kuidas-küsimuse. Miks-küsimuse prioriteet on seotud pikaajaliste väärtuste ja visiooniga; kuidas-küsimus aga konkreetsete tegevuste, detailide ja reaalsete situatsioonidega. Kuidas-küsimusele keskendumine on peamiselt omane mingis struktuuris madalamal paiknevatele isikutele.

Peale selle lisab võim enesekindlust, suurendab optimismi ja valmisolekut riskida. See toob kaasa vähesema tähelepanu võimalike otsustega kaasnevatele ohtudele ja vähendab kaotuste tajumist negatiivsena. Seepärast kalduvad võimul olijad keskenduma eelkõige võimalustele ja tulemustele ning alahindama võimalikke riske ja negatiivseid mõjusid.

Kuna võimul on ka teisi vaigistav efekt, siis võivad vähesema võimuga inimeste seisukohad ja arvamused, mis keskenduvad eesmärgi poole liikudes sageli konkreetsetele sammudele, jääda tagaplaanile. Eesmärkide elluviimiseks vajalike sammude analüüsi pinnapealsus võib aga kaasa tuua selle, et riskid realiseeruvad.

Süsteemne käsitlus, mis vaatleb organisatsiooni kui terviklikku süsteemi, milles inimesed on üksteisega emotsionaalselt seotud, vaatleb teisi vaigistavat efekti ka liigse vastutamise ehk ülefunktsioneerimisena. See on olukord, kus süsteem kompenseerib ülefunktsioneerimist alafunktsioneerimisega mõnes muus süsteemi elemendis, püüdes säilitada tasakaalu. Selle tagajärjel võib mõne meeskonnaliikme potentsiaal jääda kasutamata.

Võim avaldab mõju ka empaatiavõimele. Uuringutest on selgunud, et võimukamal positsioonil olijatel on võrreldes teistega väiksem empaatiavõime, neil on keerulisem mõista teiste emotsioone ja kohandada oma käitumist teiste järgi. Nad kalduvad sagedamini käituma pelgalt oma huvidest lähtuvalt, nähes teistes pigem vahendeid eesmärkide saavutamiseks ja jättes teiste huvid tagaplaanile. Oma seisukohtades vähesema võimuga isikute suhtes toetuvad nad stereotüüpidele, mis aitavad ratsionaliseerida nende oma hoiakuid.

Positiivse küljena toovad uuringud välja, et võimukamal positsioonil olijatel ei teki pingelistes olukordades nii suurt stressi kui teistel ning nad on enam valmis tegelema keeruliste olukordadega.

Kuidas vähendada võimuga kaasnevaid negatiivseid mõjusid?

Kõige olulisem on arusaam, et võimul on omadus muuta käitumist. Reaalsusega kursis olekuks on vaja tagasisidet ja oskust oma tegevust reflekteerida. Kuna võimul olijate fookuses on eesmärgid, siis on hea lisada nende hulka ka inimestega seonduvad sihid.

Eelmine
Visioonist lähtuv coaching