Emotsionaalne struktuur

Kaasaegne juhtimisteadus on meile õpetanud, et ilma  selgelt määratletud eesmärkide, fikseeritud protsesside, funktsioonide jms ei ole organisatsiooni tulemuslikkuse saavutamine reaalne. Kuigi sellisel ratsionaalsusest ja loogikast lähtumisel on suur osa tõtt, jõutakse järjest enam aruaamisele, et ainult sellest ei piisa.

Leiab küllaga näiteid, kus suurepärase funktsionaalse loogika järgi kujundatud organisatsioonide tulemuslikkus on oluliselt väiksem kui organisatsioonides, milles raudne loogika ja ratsionaalsus ei ole esikohal. Sageli seostatakse seda juhi või liidriga, kes oma isikliku eeskuju ja karismaga suudab inimesi ühendada.

Lisaks liidrile on õhkkonna kujundamisel olulise mõjuga kõik töötajad, kes oma käitumise ja hoiakutega loovad keskkonna, mis kas toetab organisatsiooni formaalse struktuuri toimimist või piirab seda. Sellist keskkonda nimetatakse emotsionaalseks struktuuriks.

Oma olemuselt on emotsionaalne struktuur suhete süsteem, mis kajastab seda kuidas inimesed tegelikkuses koostööd teevad, millised on nendevahelised suhted, millised käitumised piiravad või toetavad koostööd,  kuidas liigub mitteformaalne informatsioon,  jms. Need on käitumismustrid mille inimesed omandavad päritoluperest ja mis toimivad automaatsete, alateadlike reaktsioonidena, need võetakse kaasa töösituatsioonidesse ning intensiivistuvad stressi ja pinge suurenedes.

Seejuures on väga olulisel kohal põhimõte, et organisatsioon toimib tervikliku emotsionaalse süsteemina, kus kõik on kõigiga seotud. Organisatsiooni ühes osas tekkivad emotsionaalsed probleemid kanduvad paratamatult üle ka teistesse organisatsiooni osadesse.

Mida suurem on seejuures stress ja pinge, seda suurema tõenäosusega probleemid võimenduvad ja nende jätkumisel tekivad sümptomid. Tavapäraselt nähakse ainult sümptomeid, kuid harva mõeldakse sellele, millest need on tingitud. Harjumuspärane reaktsioon sümptomaatikale on soov leida kiireid lahendusi, mis vähendaks tekkinud ärevust ja taastaks tavapärase olukorra. Sellist käitumist võib näha nii peredes, organisatsioonides kui ühiskonnas tervikuna. Paraku ei too kiirete lahenduste otsimine leevendust süsteemsetele probleemidele ning varsti ilmnevad uued sümptomid, kuid seda juba uuel kujul ja uues kohas.

Süsteemse käsitluse kohaselt eksisteerivad teatud kindlad viisid, kuidas sellised emotsionaalse tasandi probleemid avalduvad ning need on ette ennustatavad. Olles teadlik neist mehhanismidest on võimalik nendega süsteemselt tööd teha.

Mõned näited sümptomaatikast mis viitavad emotsionaalse tasandi probleemidele: suhtlemise problemaatilisus, sagenenud konfliktid, haiguste ja puudumiste kasv organisatsioonis, inimeste kiire vahetumine, kuulujutud ja tagarääkimised, pidev kahtlustamine, emotsionaalsuse suur osa otsuste langetamisel jms.

Eelmine
Konformsus organisatsioonis